Paljude inimeste jaoks on see spirituaalne „eneseabi“ meelelahutuseks ehk siis iseenda tegeliku reaalsuse eest ära jooksmise meetod.
Me oleme siia maailma kehastunud hingena kasvama ja õppima ning karmat puhastama, seniks kuni mõistame, et kõik see pole tegelikult vajalik ja karmat polegi olemas.
Teed seda seni kuni tunned, et tegelikult pole sellel mis sinu ümber on mitte mingisugust tähtsust, sest sina ise oled selle kõige looja. Selle tasemeni, aga tuleb areneda. Mõnel meist toimub see lihtsamalt, valgustumine ja kõik. Mõnel meist, aga tuleb läbi käija pikki aastaid endaga tööd või isegi mitu elu elada, et jõuda valgustumiseni - teadvuse avardumiseni.
Mis see siis on tegelikult mida me kardame nii hirmasti? Iseendale otsa vaadata? Illusioonide kokku kukkumist? Muutust?
Kui nüüd täiesti aus olla, siis sellest mis teglikult meis toimub teadvuse tasandil kui me areneme, ei kirjutata väga.
Aga miks siis? Kui sa teaksid, et ainuke viis oma traumadest vabanemiseks ning karmast õppimiseks, on neist uuesti füüsiliselt ja emotsionaalselt läbi minnes (teadlikuks saades mis tegelikult toimus/b), kas sa siis teeks kõike seda? Aastaid olen minagi otsinud lihtsamat meetodi kõige sellega tegelemiseks, aga jõuan ikka ühe ja sama järelduse juurde. Enda eest ei jookse kuhugi, kõik vastused on meie endi sees.
Veel meelelahutusest,
nikotiin, alkohol, ayuacka, LSD, marihuaana, kokaiin, heroiin, rahustid jne; kõik need ja paljud muud ained on abiks meil hetkeks hüpata välja oma reaalsusest. Siin kohal räägin liig tarbimisest ja teadmatusest nende ainetega töötada. Siia lisandub ka liig söömine.
Miks inimesed jäävad neist sõltuvusse? Asi väga lihtne. Reaalsus milles nad elavad, ei meeldi neile või on liiga valus taluda ja selleks on hea meetod ainete näol põgeneda.
Mida siis psühotroopsete ainetega teadvuse avardamisest arvata?
Ka see on hetkeline ja kui see teadvus meisse ei kinnitu raku tasandil, püüame me lihtsalt kogu oma olemusega ikka ja jälle sinna tundesse tagasi minna. Ka see on sõltuvus. Kõik need massiüritused ja laagrid, retriidid annavad hetkelise valgustatuse ja heaolu tunde. Tulles tagasi koju oma igapäeva toimetuste ja probleemide juurde, ei ole meil piisavalt nii öelda „tööriistu“, et hakkama saada samal tasemel kui me olime neil üritustel. Seega on need enamalt jaolt (mitte kõik)ainult meelelahutus.
Veel mõned varjuküljed millest ei räägita on, et see eneseabi ülim positiivsus, mille taha me tegelikult peidame oma hirmud. Kõige välise kummardamine või vastupidi kõigest loobumine on tegelikult pärit religioonist, jumala ja süütundega hirmutamise protsess. Mis võib lõppeda isegi enesetapuga.
Kui inimesed on võtnud võõrad tõed enda omadeks, siis lõpuks need piiravad ja ahistavad avardumise asemel.
Me ei pruugi enam enda jumalikku valgust näha, ega kogeda ja see kõik tundub lõksuna ja väljapääsmatuna.
Ülim positiivsus, on sama mis musta valgeks rääkimine (ajupesu) ja ei lahenda tegelikult midagi. Kui rääkida affirmatsioonidest ja reaalsuse loomisest, siis loote täpselt seda jama milles istute. Reaalselt mitte midagi ei muutu, sest teie ei ole muutunud vaid lihtsalt valetate endale edasi. Selleks, et midagi muutuks väliselt, tuleb sisemine muutus läbi viia. See siis peegeldub ka hiljem teie reaalsuses. Vastasel juhul on see ainult hetkeline meelepete ja olete varsti tagasi samas seisus kust alustasite.
Endasse vaatamine nõuab julgust. Shadow work- Varjukülgedega töö, see on see mis on enamasti edasiviiv jõud. See varjukülg on üks sünge paik, sest seal pesitsevad kõik teie hirmud ja traumad. See hetk mil nendega silmitsi seisate on tõesti raske. Julgestuseks, aga võin öelda, et see on vaid silmapilk mil olete silmitsi tõega. Peale seda vabastate te selle igaveseks. See kergus ja avardumis tunne mis peale seda on, on kõike seda väärt. Olete sammukese lähemal iseenda tõelisele loomusele. Soovitatav on muidugi teha seda tööd koostöös mõne tervendaja, šamaani või terapeudiga. Elud ja kogemused on erinevad ning kõigil pole oskusi oma traumadest vabanemiseks iseseisvalt. Tunnistada, et vajame abi on üks suur samm oma uue ja parema reaalsuse loomise suunas.
Huvitav on see ring mida siia maailma oleme tegelikult tulnud tegema. Õppima, mõistma oma esivanemaid, mõistma, et meie oleme nemad. Õppida mõistma kuidas karma toimib, kuidas seda vabastada ja palju muud kuni tegelikult mõistame, et ainuke asi mis tuleb siin maal selgeks saada on see kus kohast meie hing pärit on ja kes me tegelikult oleme.
Me oleme oma Reaalsuse loojad
Võtmesõnad :
vastutus oma elu eest,
vastutus oma mõtete ja tunnete eest,
oma valikute eest,
julgus abi paluda ja seda vastu võtta,
aksepteerimine,
andestamine,
vaikus,
mediteerimine.
Namaste,
CL
